¿Chem am ti Crédito Universitario?
Kiñe arelün kellun kullin, elungekelu ti pu weche kam üllcha chilkatulelu ti pu Universidad Consejo de Rectores mew, tañi kom kulliam kam rangiñ ñi kullial ti arancel kullingeken kake txipantu kiñe carrera mew. Tüfa ti arelngülum kulliñ Fondo Solidario del Crédito Universitario pingekey.
¿Tunten txokiñ Crédito Universitario mülei?
Mülei tañi ngüneduamngeael tunten mew tañi wülngen ti crédito, müley küla txokiñ kechi:
¿Chumül am mülei ñi kulliael ñi arengülüm kullin?
Epu tripantu rupalu mew tami puwülun ula tami chilkatun dungu. Tuchi chilkatunulelu ñi txipan mew, ka femngechi wirintukunulelu doi epu txipantu inaulu mew, kiñeke pu Universidad ti Consejo de Rectores mew, müley ñi tuwael ñi kullin ñi arengülüm kellu.
Tuchi petu doy amulu ñi chilkatun, ka pepi doy amuael antü ñi kulliam tañi arelün kellun, wechule ñi chilkan welu fey, tüfa yengün ñi rulpanuael doy küla txipantu magisterngeale, ka meli txipantu doctor ngeale.
¿Cheu am kulliafun?
Ti chilkatuwe ruka mew cheu tami arengülüm ngen ti kellu, ka pepi fey piafuimi tami ngen küdaw, tami elmayaeteu planilla mew.<
¿Chumngechi am kulliafun?
Küla txokiñ müley tami kulliam:
¿Mülepei kangelungechi kulliam?
May mülei, ti ley, epu mari waranka küla pataka küla mari, feipilelu tunten tañi pepinangael ti petu kullinulu küdawmeken municipalidad mew, doy nagkülelu ñi küme felen chi país mew, kam corporación kam fundación mew kellulelu.
Kiñeke txipantu ñi küdawn mew, puüle küla tripantu, ka pepi nüay kiñe arelün kellun kullin tunte ñi kulliael kiñe txipantu mew, ti arelün kellun kullin tañi kulliafel fey ti txipantu mew, kam kom tunte ñi kullin ti arelün kullin rupalu ti txipantu mew, chumngechi rüme. Tüfa ti arelün kellun ka puway mari kayu UTM, nentungekey diciembre küyen mew, fillke txipantu.
Ka feley, küla txipantu rupalu ñi küdawün, pepi nüay ka kiñe arelün kullin, tüfa puwai küla nag, tañi kulliken txipantu mew, ti arelün kullin tañi kulliafel fey ti txipantu mew, kam külachi tunte ñi kullin rupalu ti txipantu mew, tañi felen. Tüfa ti beneficio niey kiñe limite, meli mari pura UTM, nentungekey diciembre küyen mew, fillke txipantu. Mülei ñi pengeael ka wirin mülechi chew ñi doy adkünuel.
¿Kullinuli kay, Chumngean?
Ti Tesorería General de la República adküley tañi nüael kom kam pichi müten tami wiñolel ti impuesto de renta txipantu mew tüfa ti pu che petu kullinulu.
Ti nünakümel puay tunte ñi kullinun. Famngechi leai, llowale kiñe pataka waranka, petu kullinule epu mari waranka, nüñmangeay epu mari, welu llowale kiñe pataka, petu kullinule (epu pataka warangka) nüñmaküngeai kom ti pataka warangka ka müleai ñi kulliael kiñe pataka warangka.
Ti petu kullinülu, mütxümngeai kiñe wirin mew tañi chumlen, kam nienule ruka, kiñe diario mew, wirintukulelngeai chi mütxüm. Fey tüfa mew nieay mari küdau antü tañi dunguñpewam, ti universidad cheu tañi elungemum ti arelün kullin, tunte ñi petu kullinun ñi pingen, kam ngenulu rume tañi kulliael.
¿Chuman kai nienuli küdau?
Kullilayay ti kechu% tüfa ti txipantu mew, llownufule kullin küdau mew. Fey mew mülei ñi pengelael tañi nienun küdaw kiñe wirin mew certificado de ingreso ti Servicio de Impuestos Internos (SII) pingelu mew, fei ñi amulael ti declaración jurada tañi pengelael petu ñi konun küla Mari antü ti mayo küyen fillke txipantu.
Fey ti txipantu mew wül- lu boleta, mülei ñi kulliael ti kechu % tañi llowel mew.
¿Mülepey tañi montulngeael ñi kullunun mew?
Müley meli txokiñ dungu mew ñi kullinuael:
Rupalu üla mari epu txipantu mew, eymi puwülmi kom tami kulliael, kam tami feypinakümnien kiñe wirin mew tami nienun küdau fillke txipantu. Tunte ñi mülewen ti kulliael, doy amunule epu pataka (200 UTM), kullilayaimi. Doy amulele kai epu pataka UTM, (kayu millon kechu pataka warangka) nieaimi mari kechu txipantu tami kulliael, welu deu rupale ti mari kechu txipantu ka pichi mülefule tami kulliael, fey tüfa kullingelayay.
Ka kiñe dungu mew chi kullinuael chi arelün kullin, pepi küdawnulmi ka weda felelmi tami küdawam. Welu tüfa tami küme felenun, mülei tañi feipiael chi Comisión de Medicina Preventiva e Invalidez doy fülkülelu tami ruka mew.
Ti pu fotüm ka puñeñ kom ti pu che konkülelu Fuerzas Armadas ka Orden mew, ka femngechi larumelu política ñi duam mew petu ñi puünun Mari kiñe marzo küyen, kiñe waranka ailla pataka ailla Mari txipantu mew ka kullilayai, ñi pielmeu chi ley mari ailla waranka kiñe pataka epu mari küla.
Lale ti che ñi kulliafel, ka femngechi afkei ti kullinun dungu.
1 Ñi: Posesivo. Azümchefe Gramática Básica de la Lengua Mapuche, pág. 125 - 2006/ Editorial UC –Temuco, Chile - CONADI
2 Ti: artículo: Azümchefe Gramática Básica de la Lengua Mapuche, pág. 48 – 2006/ Editorial UC –Temuco, Chile - CONADI
Rulpadunguy / Traductor:
Rosendo Huisca Melinao, miembro, desde 2005, de las Comisiones Lingüísticas que dieron origen a la Academia Nacional de la Lengua Mapuche.
Llowdunguy / Validadora:
Luisa Curín Llancavil, monitora de talleres en idioma mapuche.
Kiñe dungu / Nota: Tüfa ti dungu, tüfamew mülelu ngüneduamam chumngechi ñi küdawken ta chi ley müleyelu. Tüfa re leyngelay, chumkau nurume ley pingenuael, chi ley feipiley ka chi abogado ñi duamfal lay pinuam.